Informaatika blogi

Halb: Brian Krzanich (Intel) Brian ei olnud hea firma juht: 1) Juhina tal ei olnud mingit pilti sellest, kuhu tahab tehnoloogiaga jõuda - tal ei olnud firmale otsedt plaani. 2) Suhtlemises ta ei olnud ka hea kuna terves firmas oli kaos temaga, ei olnud kedagi kellel oli viimane sõna. 3) Juhandamisega ta ei tegelenudki. 4) Mentor otseselt ei olnud kuna ta ei mõistund mida peaks arendama, tegema.  5) Arengumootor oli tema kõige nõrgem külg. Tema oli suur põhjus, miks Intel 6-7. aastat suurt midagi. 6) Ülemusena ta sai hakkama mõndades asjades, kuid mitte nendes mis oleksid Intelit firmana aidanud.  Brian oli enne olnud  insener, mille järel ta hakkas vaatama üle Inteli vabrikuid. Kui ta juhiks sai, tema visioon ei olnud tehniline, et Intelit edasi arendada. Tema vaade oli poliitiline - mis iseenesest halb asi ei ole: tahtis saavutada soo võrdsust, pooldas transsoolisi. Ta vaatas firmat liiga poliitiliselt. Tal ei olnud ehtusiasmi, et firma tooted ise, areneksid edasi. Insen...

  Professionaal või spetsialist? Tooks välja selle võrdluse kuna peale vaadates, tundub nagu tegemist on sama asjaga. Vahe peamiselt on selles, et spetsialist on n-ö "narrowed down" alale. Tegeleb spetsiifilise asjaga, olgu see teadmised - või selle uurimine. Professionaal katab asja laiemalt. Professionaal ka saab raha enda töö eest. "Spetsialist" tiitel nõuab vähem aspekte (mida ma hakkan välja tooma hiljem) & ei pea teenima raha sellest.  Aspektid, mis teevad professionaaliks Toon välja punktid, mis on minu arvates nõudlikud, et klassifitseerida kedagi professionaaliks.  1) Kompetentsus - Professionaal peab teadma ala millega ta tegeleb. See punkt selgitab ennast ise, kui täiesti aus olla. Samuti peaks professionaal omandama teadmisi muutustest enda alal. 2) Kogemus - Kogemus käib käsi-käes kompetentsiga. Kui tekib mingi probleem, peaks professionaal teadma kohapeal lahendust/lahendusi sellele & läbida efektiivsusega. Tihti, teadmised tulenevad kogemusega...

  Ärivara (Commercial Proprietary Software) Tegemist on litsensiga, mille eest maksad ette ära ja omad seda koopiat. Selline traditsiooniline viis olnud kaua aega. Näited oleksid MS, Adobe tarkvarad, mängud (peaks sobima siia).  Leian, et sellist tüüpi tarkvara on arenemas (kas halva poole või hea poole, ei oska öelda). On olemas meil game passid, tarkvara jaoks erinevad valikud iga kuu maksta (selle asemel, et osta välja). Võib vaadelda seda kui järelmaksu, mis kunagi läbi ei saa. Boonus on see, et saad uuendused (mõningad ärivarad ei saa uuendusi pärast soetamist). Jaosvara (Shareware) Vaieldamatult, tänapäeval, kõige populaarsem litsentsiversioon. Populaarne tänu interneti arengule.  1) Reklaamvara - Veebilehed, telefonimängud, erinevad äpid jne. Konkreetselt võttes, kõige populaarsem 4ast variandist.   2) Norivara - Leidub jällegi veebilehtedel ja äppidel. Kiusab sind taga, et teeksid konto, vaataksid midagi (reklaami näiteks) jne.  3) Santvara - Rohkem...

  Moral rights unchanged Nõustun selle punktiga. Ilmselgelt on autoril õigus öelda, et tema töö - on tema oma. Kellegi tööd kasutades peab välja tooma autori. Vaatamata sellest, tänapäeval on see üpris haruldane, eriti meelelahutuses nt: YouTube, TikTok, Twitter jne.  Võtab inimesel ainult paar sekundit, et leida video mis räägib lahedatest "faktidest", kuid allikaid ei maini. Leiab erinevaid videoid, kus kasutatakse laule, aga ei öelda kes selle laulu autor on. Osaliselt, on see just põhjus miks paljud autorid väärkasutavad enda õiguseid. Mida ma selle all mõtlen, on copyright strike . Nimelt on miljoneid juhtumeid, kus looja teeb video (probleem on eriti relevantne YouTube-is) mis on näiteks 10 minutit pikk. Palju vaeva nähtud, editimine, filmimine, tekst mida peale rääkida - ja sellejärel lisab 4 sekundilise muusika klipi või video klipi mis ei ole tema poolt tehtud. Kes saab videolt tulu endale? 1) Looja, kes tegi 10 minutilise video; 2) Autor, kelle loomingut kasutati vä...

 Valisin punktiks: "Jaga oma teadmisi" .  Põhjus, miks me saame praktiliselt misiganes informatsioon internetis leida on just nimelt nende inimeste pärast kes informatsiooni, teadmisi jagavad. See on kõik hea, kuid peab mõistma, et me ei tea nende inimeste tagatausta ja kas nad tegelikult, päriselt teavad millest nad räägivad. Seetõttu peab olema informatsiooni otsija vaatama üle mitu allikat, enne kui võtab loetud informatsiooni faktina.  Personaalselt leian desinformatsiooni jagamist igalpool. Suurem osa leian lihtsalt erinevates sotsiaal meediates, olgu see Facebook, Youtube, Discord või Twitter. Inimestele loomulikult meeldib jagada informatsiooni mis nad on omandanud, eriti kasutada neid teadmisi argumentides/debattides. Siin jällegi tekib probleem, et keskmisel inimesel ei ole laia teadmist nendel teemadel ja lihtsalt lõpetab desinformatsiooni jagamisega. Siin tooks välja "Dunning-Kruger"  efekti, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et inimene kes on kuulnud mi...

Leian, et mitte midagi arengukavast ei läinud 100% täppi, kuid seda võis arvata, sest tavaliselt ollakse eriti Eestis, sellise teemaga eriti ambitsioonikas.    Mis on täppi läinud ja mis nii väga ei ole.      " Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" Tooks siit välja, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud infoühiskond. Limitatsioone pole Eesti lisanud, vähemalt millestki millest mina teaksin - või oleks mind personaalselt mõjutanud. On, aga, Euroopa Liit lisanud mõningaid piiranguid (terve jama "meemide" autoriõigustega, youtube-is piirangud jms) - mis ausalt öeldes, ei mõjutanud midagi.  "Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" - Inimestel ...

Uue meedia mõju tavameediale Tavameedia, või traditsiooniline meedia, on eksisteerinud kaua aega. Uus meedia, nimi ütleb juba ära, on relatiivselt uus maastikule, seega mis mõju on uus meedia avaldanud tavameediale? Hea Kuna väga palju on digitaliseerinud (näiteks: kommunikatsioon, tekkinud sotsiaal meedia jne) ja internetile ligipääs on lihtsasti kätte saadav, on publikut rohkem. Seetõttu on tavameedia ka hakanud postitama artikleid veebi & tükke ajalehest (eraldi). Võib öelda, et tavameedia ise on ka nii-öelda digitaliseerinud - rohkem lugejaid, rohkem raha ja rohkem uudiseid/meediat. Win-win situatsioon.  Halb Kõik ei oska liikuda uue meedia peale ega seda kasutada. Vanemad inimesed (60a+ näiteks) võivad jääda ilma paljudest uudistest mida ajalehte ei kirjutata. Samuti tooks välja selle, et kõik asutused kes tegelevad tavameediaga - ei ole kapitali, et hoida mõlemat poolt üleval (digitaalselt ja "analoogset").  Uuemad asutused, ei pruugi tegeleda isegi ajalehtede, tava...