Informaatika blogi

Leian, et mitte midagi arengukavast ei läinud 100% täppi, kuid seda võis arvata, sest tavaliselt ollakse eriti Eestis, sellise teemaga eriti ambitsioonikas.    Mis on täppi läinud ja mis nii väga ei ole.      " Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" Tooks siit välja, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud infoühiskond. Limitatsioone pole Eesti lisanud, vähemalt millestki millest mina teaksin - või oleks mind personaalselt mõjutanud. On, aga, Euroopa Liit lisanud mõningaid piiranguid (terve jama "meemide" autoriõigustega, youtube-is piirangud jms) - mis ausalt öeldes, ei mõjutanud midagi.  "Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" - Inimestel

Uue meedia mõju tavameediale Tavameedia, või traditsiooniline meedia, on eksisteerinud kaua aega. Uus meedia, nimi ütleb juba ära, on relatiivselt uus maastikule, seega mis mõju on uus meedia avaldanud tavameediale? Hea Kuna väga palju on digitaliseerinud (näiteks: kommunikatsioon, tekkinud sotsiaal meedia jne) ja internetile ligipääs on lihtsasti kätte saadav, on publikut rohkem. Seetõttu on tavameedia ka hakanud postitama artikleid veebi & tükke ajalehest (eraldi). Võib öelda, et tavameedia ise on ka nii-öelda digitaliseerinud - rohkem lugejaid, rohkem raha ja rohkem uudiseid/meediat. Win-win situatsioon.  Halb Kõik ei oska liikuda uue meedia peale ega seda kasutada. Vanemad inimesed (60a+ näiteks) võivad jääda ilma paljudest uudistest mida ajalehte ei kirjutata. Samuti tooks välja selle, et kõik asutused kes tegelevad tavameediaga - ei ole kapitali, et hoida mõlemat poolt üleval (digitaalselt ja "analoogset").  Uuemad asutused, ei pruugi tegeleda isegi ajalehtede, tava

 Rämpspost Kõik teavad rämpsposti (sealhulgas ka spämm). Seda leidub postkastides kui ka e-postis. Rämpspost sisaldab kas reklaame, võltsuudiseid (kas poliitilest maailmast, või kiri sellest kuidas Aafrikas üks prints tahab sulle anda enda varanduse), kuid tänapäeval võib ka leida viiruseid sellistest kirjadest.   Füüsiline rämpspost postkasti on eksisteerinud kaua aega, seda on leida lausa 19-ndast sajandist. Pildil on spämm meil aastast 1864! Esimene rämpspost/spämm e-posti kaudu oli aastal 1978, läbi ARPANET -i (ARPANET-i võib lugeda interneti eelkäijaks), kus individuaal Gary Thuerk, saatis ligi 400-ale kasutajale spämm meili. Reaktsioon oli universaalselt negatiivne, mis ei tule üllatusena.    Rämpsposti tänapäeval on igalpool, meeldib või mitte. Ma ütleksin, et soliidne 80% minu e-postkasti on täis rämpsposti (teavitused mis mind ei huvita, reklaamid, pakkumised jms). Usun, et kõik tänapäeva interneti kasutajad saavad sellega vähemalt osaliselt seostada.  Kasettimängijad Esimene

Maailma esimene keskprotsessor - Intel 4004. Loomine Aasta on 1969. Nippon Calculating Machine korporatsioon palus Intelil disainida 12 kiipi uue Busicom 141-PF printimis kalkulaatori jaoks. Inteli inseerid pakkusid 4 kiibi nö komplekti - millest ühte neist, saab programmeerida.  Intel 4004 (1.1) Intel disainis 4 kiibi komplekti, üks kiip neist olles CPU (Central Processing Unit) mille nimi oli 4004. See toetas püsimälu (erinevate programmide jaoks), vahemälu ning registri kiipi I/O (Input/Output) pesa(de) jaoks.  Tagajärg Intel ostis õigused ära Nippon Calculating Machine korporatsioonilt, et ise toota seda revolutsioonilist kiipi. Nad panid selle nimeks Intel 4004. See kuulutati välja & reklaamiti 1971, November 15. Intel 4004 oli umbes sama jõudlusega kui esimene superarvuti, mis ehitati aastal 1946 - ja 4004 oli tilluke.  Võrdlus: minevik ja tänapäev. Intel 4004-al oli 2300 transistorit - võrreldes tänapäevase Intel protsessoriga, näiteks Intel Core i9 11900K-l on umbes 2300000