Professionaalsus

 Professionaal või spetsialist?

Tooks välja selle võrdluse kuna peale vaadates, tundub nagu tegemist on sama asjaga. Vahe peamiselt on selles, et spetsialist on n-ö "narrowed down" alale. Tegeleb spetsiifilise asjaga, olgu see teadmised - või selle uurimine. Professionaal katab asja laiemalt. Professionaal ka saab raha enda töö eest. "Spetsialist" tiitel nõuab vähem aspekte (mida ma hakkan välja tooma hiljem) & ei pea teenima raha sellest. 

Aspektid, mis teevad professionaaliks

Toon välja punktid, mis on minu arvates nõudlikud, et klassifitseerida kedagi professionaaliks. 

1) Kompetentsus - Professionaal peab teadma ala millega ta tegeleb. See punkt selgitab ennast ise, kui täiesti aus olla. Samuti peaks professionaal omandama teadmisi muutustest enda alal.

2) Kogemus - Kogemus käib käsi-käes kompetentsiga. Kui tekib mingi probleem, peaks professionaal teadma kohapeal lahendust/lahendusi sellele & läbida efektiivsusega. Tihti, teadmised tulenevad kogemusega.

3) Suhtumine - Siia lisaks professionaalse keelepruugi. Professionaal ei tohiks rääkida labaselt, kasutades näiteks slängi. Võiks olla informatiivne, arusaadav tekst/jutt. Mõned lisaksid siia ka selle, et professionaalile peaks ala huvi pakkuma, aga leian, et huvi ei ole oluline. Kui inimene alal täidab kõik aspektid, mida on vaja, et olla professionaal, ei näe põhjust miks teda peaks huvitama ala (lisan juurde, et tegemist on eelkõige haruldase situatsiooniga, vähemalt Eestis). 

4) Raha - Üks kõige tavalisem professionaali definitsioon on: Inimene kes antud alal teenib selle eest palka. Nõustun sellega, niikaua kui kõik muud professionaali kriteeriumid täidab. 

Mis nendest eristab professionaali kõige rohkem tavatöölisest? 

Ausalt öeldes, raske öelda. Võib eeldada, et tavatööline ka teenib alal raha, seega selle punkti võib siit eraldada. Siis ütleksin, et kogemus. Kogemus sõnana räägib enda eest. Tavatööline võib olla sama kompetentne teoreetilises osas, ta võib olla formaalse suhtlemisega - aga kogemust ei saa lihtsalt õppida paugupealt. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-turvarisk ja selle maandamine

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b
Lisateave

Hacker-HOWTO

  Hacker attitude Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see:  "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi.  Basic hacking skills Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik.  Status in th
Lisateave

Kasutavus

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe
Lisateave