Informaatika blogi

Halb: Brian Krzanich (Intel) Brian ei olnud hea firma juht: 1) Juhina tal ei olnud mingit pilti sellest, kuhu tahab tehnoloogiaga jõuda - tal ei olnud firmale otsedt plaani. 2) Suhtlemises ta ei olnud ka hea kuna terves firmas oli kaos temaga, ei olnud kedagi kellel oli viimane sõna. 3) Juhandamisega ta ei tegelenudki. 4) Mentor otseselt ei olnud kuna ta ei mõistund mida peaks arendama, tegema.  5) Arengumootor oli tema kõige nõrgem külg. Tema oli suur põhjus, miks Intel 6-7. aastat suurt midagi. 6) Ülemusena ta sai hakkama mõndades asjades, kuid mitte nendes mis oleksid Intelit firmana aidanud.  Brian oli enne olnud  insener, mille järel ta hakkas vaatama üle Inteli vabrikuid. Kui ta juhiks sai, tema visioon ei olnud tehniline, et Intelit edasi arendada. Tema vaade oli poliitiline - mis iseenesest halb asi ei ole: tahtis saavutada soo võrdsust, pooldas transsoolisi. Ta vaatas firmat liiga poliitiliselt. Tal ei olnud ehtusiasmi, et firma tooted ise, areneksid edasi. Insenerid muutusid

  Professionaal või spetsialist? Tooks välja selle võrdluse kuna peale vaadates, tundub nagu tegemist on sama asjaga. Vahe peamiselt on selles, et spetsialist on n-ö "narrowed down" alale. Tegeleb spetsiifilise asjaga, olgu see teadmised - või selle uurimine. Professionaal katab asja laiemalt. Professionaal ka saab raha enda töö eest. "Spetsialist" tiitel nõuab vähem aspekte (mida ma hakkan välja tooma hiljem) & ei pea teenima raha sellest.  Aspektid, mis teevad professionaaliks Toon välja punktid, mis on minu arvates nõudlikud, et klassifitseerida kedagi professionaaliks.  1) Kompetentsus - Professionaal peab teadma ala millega ta tegeleb. See punkt selgitab ennast ise, kui täiesti aus olla. Samuti peaks professionaal omandama teadmisi muutustest enda alal. 2) Kogemus - Kogemus käib käsi-käes kompetentsiga. Kui tekib mingi probleem, peaks professionaal teadma kohapeal lahendust/lahendusi sellele & läbida efektiivsusega. Tihti, teadmised tulenevad kogemusega

  Ärivara (Commercial Proprietary Software) Tegemist on litsensiga, mille eest maksad ette ära ja omad seda koopiat. Selline traditsiooniline viis olnud kaua aega. Näited oleksid MS, Adobe tarkvarad, mängud (peaks sobima siia).  Leian, et sellist tüüpi tarkvara on arenemas (kas halva poole või hea poole, ei oska öelda). On olemas meil game passid, tarkvara jaoks erinevad valikud iga kuu maksta (selle asemel, et osta välja). Võib vaadelda seda kui järelmaksu, mis kunagi läbi ei saa. Boonus on see, et saad uuendused (mõningad ärivarad ei saa uuendusi pärast soetamist). Jaosvara (Shareware) Vaieldamatult, tänapäeval, kõige populaarsem litsentsiversioon. Populaarne tänu interneti arengule.  1) Reklaamvara - Veebilehed, telefonimängud, erinevad äpid jne. Konkreetselt võttes, kõige populaarsem 4ast variandist.   2) Norivara - Leidub jällegi veebilehtedel ja äppidel. Kiusab sind taga, et teeksid konto, vaataksid midagi (reklaami näiteks) jne.  3) Santvara - Rohkem leidub äppides, eriti montee

  Moral rights unchanged Nõustun selle punktiga. Ilmselgelt on autoril õigus öelda, et tema töö - on tema oma. Kellegi tööd kasutades peab välja tooma autori. Vaatamata sellest, tänapäeval on see üpris haruldane, eriti meelelahutuses nt: YouTube, TikTok, Twitter jne.  Võtab inimesel ainult paar sekundit, et leida video mis räägib lahedatest "faktidest", kuid allikaid ei maini. Leiab erinevaid videoid, kus kasutatakse laule, aga ei öelda kes selle laulu autor on. Osaliselt, on see just põhjus miks paljud autorid väärkasutavad enda õiguseid. Mida ma selle all mõtlen, on copyright strike . Nimelt on miljoneid juhtumeid, kus looja teeb video (probleem on eriti relevantne YouTube-is) mis on näiteks 10 minutit pikk. Palju vaeva nähtud, editimine, filmimine, tekst mida peale rääkida - ja sellejärel lisab 4 sekundilise muusika klipi või video klipi mis ei ole tema poolt tehtud. Kes saab videolt tulu endale? 1) Looja, kes tegi 10 minutilise video; 2) Autor, kelle loomingut kasutati vä

 Valisin punktiks: "Jaga oma teadmisi" .  Põhjus, miks me saame praktiliselt misiganes informatsioon internetis leida on just nimelt nende inimeste pärast kes informatsiooni, teadmisi jagavad. See on kõik hea, kuid peab mõistma, et me ei tea nende inimeste tagatausta ja kas nad tegelikult, päriselt teavad millest nad räägivad. Seetõttu peab olema informatsiooni otsija vaatama üle mitu allikat, enne kui võtab loetud informatsiooni faktina.  Personaalselt leian desinformatsiooni jagamist igalpool. Suurem osa leian lihtsalt erinevates sotsiaal meediates, olgu see Facebook, Youtube, Discord või Twitter. Inimestele loomulikult meeldib jagada informatsiooni mis nad on omandanud, eriti kasutada neid teadmisi argumentides/debattides. Siin jällegi tekib probleem, et keskmisel inimesel ei ole laia teadmist nendel teemadel ja lihtsalt lõpetab desinformatsiooni jagamisega. Siin tooks välja "Dunning-Kruger"  efekti, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et inimene kes on kuulnud mi