Copyright reform

 Moral rights unchanged

Nõustun selle punktiga. Ilmselgelt on autoril õigus öelda, et tema töö - on tema oma. Kellegi tööd kasutades peab välja tooma autori. Vaatamata sellest, tänapäeval on see üpris haruldane, eriti meelelahutuses nt: YouTube, TikTok, Twitter jne. 

Võtab inimesel ainult paar sekundit, et leida video mis räägib lahedatest "faktidest", kuid allikaid ei maini. Leiab erinevaid videoid, kus kasutatakse laule, aga ei öelda kes selle laulu autor on. Osaliselt, on see just põhjus miks paljud autorid väärkasutavad enda õiguseid. Mida ma selle all mõtlen, on copyright strike. Nimelt on miljoneid juhtumeid, kus looja teeb video (probleem on eriti relevantne YouTube-is) mis on näiteks 10 minutit pikk. Palju vaeva nähtud, editimine, filmimine, tekst mida peale rääkida - ja sellejärel lisab 4 sekundilise muusika klipi või video klipi mis ei ole tema poolt tehtud. Kes saab videolt tulu endale? 1) Looja, kes tegi 10 minutilise video; 2) Autor, kelle loomingut kasutati vähem kui 10 sekundit antud videos. Loogiline vastus siin oleks video looja - aga ei. Kui väärkasutada copyright süsteemi, saab väikse loomingu autor kõik tulu endale. Ebaaus. 

Free non-commercial sharing

See toob välja, et inimesed võiksid saada omavahel ikka laule jagada, erinevaid faile, pilte jne - aga see on digitaalajastuses raskeks tehtud kõikide seaduste pärast. Kas see on muutnunud? Ei. Kusjuures, jagamine on hullemaks läinud: Article 13.

Nõustun kõigega milles välja toodud on, aga kahjuks, suuri korporatsioone ja autoreid lihtsalt väga ei huvita see. 

20 years of commercial monopoly

Järjekordne punkt, millega saavad universaalselt peaaegu kõik nõustuda, kuid ei ole. Toob välja, et autoriõigus kestab liiga kaua: eluiga + 70 aastat. 

Kes selle vastu on? Korporatsioonid, kes muu. Mida kauem saavad nad tulu teha surnud autori poolt, seda parem. 

Lõbus näide millega olen ka mina kokku puutunud: Kasutasin ühes videos Chopini laulu. Ma eeldasin, et sellel ei kehti autoriõiguseid, kuna autor (Chopin) suri 1849. Vastupidine on tõsi. Osutub, et Lõuna-Koreast korporatsioon on omandanud Chopini laulude autoriõigused - seega saavad nemad kõik tulu nendelt lauludelt, vähemalt YouTube-is. Absurdne. 

Registration after 5 years, free sampling

Järjekordne lahendused probleemiledele, mis võiks käiku minna, aga nii palju kui mina tean - ei ole. 

A ban on DRM

DRM (Digital Rights Management) meeldib ainult korporatsioonidele. Siin on tsitaat mida üks CD Projekt Red arendaja ütles DRM-i kohta: "Each time we are thinking about a decision, the first rule is we have to treat gamers like we’d like to be treated. We don’t believe in DRM because we hate DRM. It also doesn’t protect, not really. Games are cracked in minutes, hours, or days, but they’re always cracked. If you want to pirate you’ll find a way. But if you’re a committed gamer and are buying the game why should we place a barrier on you?"

Fakt on selles, et DRM ei kaitse suurt midagi. Kui keegi tahab piraatida, nad teevad seda. Ainukene asi mida DRM teeb, on: 1. Limiteerib autoreid, arendajaid 2. Potentsiaalselt teeb kogemuse halvemaks (eriti relevantne mängudega) 3. Suuremad failid 4. Kulub raha rohkem jne.Kas DRM on ikka veel kasutuses? Jah. Iseenesest idee nii halb ei ole - aga implemeteerida seda nii nagu seda peaks, on raske, kulukas & teeb produkti halvemaks.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-turvarisk ja selle maandamine

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b
Lisateave

Hacker-HOWTO

  Hacker attitude Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see:  "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi.  Basic hacking skills Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik.  Status in th
Lisateave

Kasutavus

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe
Lisateave