Virginia Shea üks käsk.

 Valisin punktiks: "Jaga oma teadmisi". 

Põhjus, miks me saame praktiliselt misiganes informatsioon internetis leida on just nimelt nende inimeste pärast kes informatsiooni, teadmisi jagavad. See on kõik hea, kuid peab mõistma, et me ei tea nende inimeste tagatausta ja kas nad tegelikult, päriselt teavad millest nad räägivad. Seetõttu peab olema informatsiooni otsija vaatama üle mitu allikat, enne kui võtab loetud informatsiooni faktina. 

Personaalselt leian desinformatsiooni jagamist igalpool. Suurem osa leian lihtsalt erinevates sotsiaal meediates, olgu see Facebook, Youtube, Discord või Twitter. Inimestele loomulikult meeldib jagada informatsiooni mis nad on omandanud, eriti kasutada neid teadmisi argumentides/debattides. Siin jällegi tekib probleem, et keskmisel inimesel ei ole laia teadmist nendel teemadel ja lihtsalt lõpetab desinformatsiooni jagamisega. Siin tooks välja "Dunning-Kruger" efekti, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et inimene kes on kuulnud mingeid näppeid teema kohta saab illusiooni, et ta teab kõike antud teema kohta. Seda leidub kusjuures väga palju IT teemadel ning viimati ka molekulaar teaduse teemal (vaktsiinid):

Dunning-Kruger efekt

Kuna ma ise osale paljudes diskusioonides ja debattides internetis, olen nimetatud efektiga palju kokku puutunud. Twitteris on inimesi, kes jagavad desinformatsiooni inimestele, kes sellest ei jaga suurt midagi. Iroonia ongi selles, et nad arvavad, et neil on alati õigus ja nad ei suuda võtta vastu faktuaalset informatsiooni - kui keegi neid parandab. 
Pikk jutt lühikeselt, enda teadmiste jagamine on väga hea asi - selle kaudu saavad inimesed huvitatud sellest rohkem harituks, kuid inimene peaks tundma enda limiite (teise sõnaga kompetentsust) antud alal, sest valet informatsiooni on väga palju internetis, mis teeb inimestele elu, kes rohkem soovivad teada saada, raskemaks. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-turvarisk ja selle maandamine

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b
Lisateave

Hacker-HOWTO

  Hacker attitude Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see:  "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi.  Basic hacking skills Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik.  Status in th
Lisateave

Kasutavus

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe
Lisateave