Copyleft

 Ärivara (Commercial Proprietary Software)

Tegemist on litsensiga, mille eest maksad ette ära ja omad seda koopiat. Selline traditsiooniline viis olnud kaua aega. Näited oleksid MS, Adobe tarkvarad, mängud (peaks sobima siia). 

Leian, et sellist tüüpi tarkvara on arenemas (kas halva poole või hea poole, ei oska öelda). On olemas meil game passid, tarkvara jaoks erinevad valikud iga kuu maksta (selle asemel, et osta välja). Võib vaadelda seda kui järelmaksu, mis kunagi läbi ei saa. Boonus on see, et saad uuendused (mõningad ärivarad ei saa uuendusi pärast soetamist).

Jaosvara (Shareware)

Vaieldamatult, tänapäeval, kõige populaarsem litsentsiversioon. Populaarne tänu interneti arengule. 

1) Reklaamvara - Veebilehed, telefonimängud, erinevad äpid jne. Konkreetselt võttes, kõige populaarsem 4ast variandist.  

2) Norivara - Leidub jällegi veebilehtedel ja äppidel. Kiusab sind taga, et teeksid konto, vaataksid midagi (reklaami näiteks) jne. 

3) Santvara - Rohkem leidub äppides, eriti monteerimise, töötlemis programmides - kuna paljud elementaarsed funktsioonid, lisad on rahaseina taga. Ise kasutan tihti Davinci Resolve-i, kus jällegi, funktsioonid on rahaseina taga (& üpris kalli raha eest)

4) Proovivara - Free trial! Isiklikult mõistan mis populaarne. Inimesed tahavad proovida asju. Keegi "otseselt" ei kaota siin.

Tooks välja midagi olulist: tänapäeval on äpid, mängud, teenused jne lihtsalt kombinatsioon nendest. Pildi töötlemiseks äpp: Saad pidevalt reklaame, funktsioone ei ole ja ainuke viis saada neist lahti on proovida n-ö ostetud versiooni või päriselt soetada tarkvara. 

Lõbus näide mis tehniliselt siia langeb, on WinRAR. Paneb mõtlema, kui palju inimesi on selle päriselt soetanud?

Priivara (Freeware)

Tegemist on tarkvaraga, mis 1) Eeldab, et sa kannad/toetad neid või 2) Juba tegid seda. Näiteks ostad videokaardi, aga, et videokaart toimiks on vaja draivereid, mille sa saad "tasuta". Või ostad Tesla, kus auto saab regulaarselt uuendusi.

Mõnikord elu ei ole lill, kui uuendatakse seadet halvemaks, et soetaksid nende uue toote (Apple, limiteerimas vanemate iPhone-ide jõudlust, et "säästa" akut): planned obsolescence.

Avavara (Free Software)

Viimati populaarsuses tõusnud litsentsitüüp, avavara. Tüüp kus tarkvara on päriselt tasuta & olemas ka avalik lähtekood (pole mõtet ju peita seda). Siin leidub erinevaid modifikatsioone muudele tarkvaradele. Olen isiklikult kasutanud diagnoosimis programme, mängudele "mode" mis langeks avavara alla. Soovi korral saab kasutaja ka tavaliselt toetada arendajat/arendajaid. 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-turvarisk ja selle maandamine

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b
Lisateave

Hacker-HOWTO

  Hacker attitude Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see:  "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi.  Basic hacking skills Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik.  Status in th
Lisateave

Kasutavus

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe
Lisateave