Informaatika blogi

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b

  Google Assistant Leian, et Google Assistant on kõige uudsem ja üks kõige kasulikum asi puudega inimesele, kellel on raskust arvutit/telefoni kasutada. Nimelt kõik digitaliseerub tänapäeval, seega inimesel kellel on füüsiliselt raske teha midagi arvutis - või telefonis; on arstile helistamine, sõpradele - või perele sõnumi saatmine raske, informatsiooni otsimine praktiliselt võimatu jne. Nüüd, need ei olnud spetsiifiliselt mõeldud/tehtud inimestele kellel on puue/raskus kasutada midagi, kuid töötab ka sellena. Google Assistant võimaldab praktilsielt kõiki olulisemaid asju teha. On võimalik seda kasutada helistamiseks, näiteks võtad aja arstile, öeldes telefonile "Ok, Google: Call (nr/nimi), põhjus". Kui rääkida on võimalik, on suurem asju võimalik Google Assistantiga.  Tooks välja ka kõik "homepodid", olgu see Amazon Alexa - või midagi võrdväärset Google poolt. Lihtsalt toas rääkides, saad tellida kõik vajaliku toidu, helistada, sõnumeid saata, muusikat panna &

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe

  Tarkvara arendus - "Minecraft" Leidsin, et kõige lihtsam valik tarvara arenduse alla, mulle, on Minecraft. Ma usun, et kõik teavad, mis mänguga tegu on. Minecraft langeks korduva ehk iteratiivse mudeli alla. Tegemist on mänguga, mida pidevalt uuendatakse, seetõttu ei ole mängul "lõpptulemust", mis jätab alles ainult ühe valiku - iteratiivne mudel.  Iteratiivne mudel on üpris populaarne mudel mänguarendus, kui ka programmides. See on hea viis, kuidas pikendada toote eluiga. Kui Minecraft oleks tulnud välja esimese, reaalselt valmis versiooniga 2012 paiku, oleks see tänapäevaks juba "surnud" mäng, ilma uuendusteta. Saaks siia lisada ka mõningaid eSport mänge, näiteks CS:GO, Valorant, Overwatch - kui ka programme: Adobe Photoshop, Davinci Resolve, Sony Vegas; kuigi ükski neist ei ole nii "ekstreemne" näide kui Minecraft. Usun, et iteratiivne mudel on üks paremaid mudeleid programmide, mängude arendamiseks kuna saab muutuda vastavalt kriitikale, ka

  Hacker attitude Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see:  "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi.  Basic hacking skills Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik.  Status in th

Halb: Brian Krzanich (Intel) Brian ei olnud hea firma juht: 1) Juhina tal ei olnud mingit pilti sellest, kuhu tahab tehnoloogiaga jõuda - tal ei olnud firmale otsedt plaani. 2) Suhtlemises ta ei olnud ka hea kuna terves firmas oli kaos temaga, ei olnud kedagi kellel oli viimane sõna. 3) Juhandamisega ta ei tegelenudki. 4) Mentor otseselt ei olnud kuna ta ei mõistund mida peaks arendama, tegema.  5) Arengumootor oli tema kõige nõrgem külg. Tema oli suur põhjus, miks Intel 6-7. aastat suurt midagi. 6) Ülemusena ta sai hakkama mõndades asjades, kuid mitte nendes mis oleksid Intelit firmana aidanud.  Brian oli enne olnud  insener, mille järel ta hakkas vaatama üle Inteli vabrikuid. Kui ta juhiks sai, tema visioon ei olnud tehniline, et Intelit edasi arendada. Tema vaade oli poliitiline - mis iseenesest halb asi ei ole: tahtis saavutada soo võrdsust, pooldas transsoolisi. Ta vaatas firmat liiga poliitiliselt. Tal ei olnud ehtusiasmi, et firma tooted ise, areneksid edasi. Insenerid muutusid