Hacker-HOWTO

 Hacker attitude

Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see: "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi. 

Basic hacking skills

Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik. 

Status in the Hacker Culture

Siin on toodud välja mida "häkker" peab jälgima, võib öelda, et need on nagu reeglid. Mul pole siia midagi lisada. 

Häkker - või kräkker?

Kohe alguses tuuakse välja, et häkker ei ole inimene kes kasutab ära arvutisüsteemide nõrkusi jms. See tiitel läheb kräkkeritele. Häkker on täiesti teine asi ja kräkkerid on laisad ja lollid. 

Nüüd, osaliselt ma näen tema punkti. Kräkkimine ei ole kõige nõudlikum ala. Oskaksin öelda, sest olen sellega tegelenud. Üpris üllatav, kui lihtne see on, tegelikult. 

Mina tahaksin, aga rääkida häkker/kräkker debattist. Leian, et kräkker on irrelevantne, surnud termin. Ajad on muutunud, häkker ei ole see sama häkker kes sai selle tiitli 60ndatel. Võime süüdistada meediat kui tahame, kuid fakt on selles, et häkker peaks langema ikka kräkkeri alla. Kräkkeri uus kirjeldus on häkker. Häkkerite eriala(d) on laienenud spetsiifilisematele aladele: programmeerija, arendaja, arhitekt jne. Iga aastaga muutub häkkeri vana tähendus aina rohkem irrelevantseks. Nad on kinni vanemas ajastus. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Eesti infoühiskonna arengukava

Leian, et mitte midagi arengukavast ei läinud 100% täppi, kuid seda võis arvata, sest tavaliselt ollakse eriti Eestis, sellise teemaga eriti ambitsioonikas.    Mis on täppi läinud ja mis nii väga ei ole.      " Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" Tooks siit välja, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud infoühiskond. Limitatsioone pole Eesti lisanud, vähemalt millestki millest mina teaksin - või oleks mind personaalselt mõjutanud. On, aga, Euroopa Liit lisanud mõningaid piiranguid (terve jama "meemide" autoriõigustega, youtube-is piirangud jms) - mis ausalt öeldes, ei mõjutanud midagi.  "Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle" - Inimestel
Lisateave

IT-turvarisk ja selle maandamine

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b
Lisateave

Kasutavus

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe
Lisateave