Rämpspost

Kõik teavad rämpsposti (sealhulgas ka spämm). Seda leidub postkastides kui ka e-postis. Rämpspost sisaldab kas reklaame, võltsuudiseid (kas poliitilest maailmast, või kiri sellest kuidas Aafrikas üks prints tahab sulle anda enda varanduse), kuid tänapäeval võib ka leida viiruseid sellistest kirjadest. 
Füüsiline rämpspost postkasti on eksisteerinud kaua aega, seda on leida lausa 19-ndast sajandist. Pildil on spämm meil aastast 1864!

Esimene rämpspost/spämm e-posti kaudu oli aastal 1978, läbi ARPANET-i (ARPANET-i võib lugeda interneti eelkäijaks), kus individuaal Gary Thuerk, saatis ligi 400-ale kasutajale spämm meili. Reaktsioon oli universaalselt negatiivne, mis ei tule üllatusena.  
Rämpsposti tänapäeval on igalpool, meeldib või mitte. Ma ütleksin, et soliidne 80% minu e-postkasti on täis rämpsposti (teavitused mis mind ei huvita, reklaamid, pakkumised jms). Usun, et kõik tänapäeva interneti kasutajad saavad sellega vähemalt osaliselt seostada. 

Kasettimängijad

Esimene kasettimängija tuli välja aastal 1963 & "leiutati" Philipsi poolt aastal 1962. Põhjuseid oli palju miks kasettid muutusid kiirelt populaarseks; need võisid olla kättesaadavad (siiski kallid), kompaktsed, aga eelkõige oli kõige olulisem see, et nende peale sai salvestada enda muusikat, häält jms. 
Kasettimängijaid implementeeriti autodesse, kõlaritesse (& raadiotesse). Huvitavaks läks siis, kui tuli Sony Walkman välja esimese taskukohase kasettimängijaga, mida sai ka

kaasa võtta. Võib öelda, et Sony populariseeris kompaktsed muusika mängijad. 
Ajad muutusid, kui tulid CD-d välja ja digitaalne meedia, millele järgnesid MP3 mängijad mis omaette surid suhteliselt välja kuna telefonid saavad ka mängida muusikat & inimesed enam ei "oma" enda muusikat, vaid kasutavad erinevaid teenuseid või äppe, et kuulata muusikat (YouTube, Spotify, Soundcloud jne).  
 
Kasettimängijaid tänapäeval põhimõtteliselt ei kasutata enam, leidub neid ainult vanematest autodes & kõlaritest/raadiotest. Kasettidel ei ole samuti nišš turgu nagu vinüül plaatidel on, seega võib kindlusega öelda, et tegemist on välja surnud tehnoloogiaga. 

 


Allikad: https://blog.knowbe4.com/here-is-a-spam-message-from-1864-as-old-as-the-victorian-internet; https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET; https://legacybox.com/blogs/analog/history-of-the-cassette-tape; https://en.wikipedia.org/wiki/Walkman#/media/File:Original_Sony_Walkman_TPS-L2.JPG; https://www.templetons.com/brad/spamreact.html


 


 

 

 

 

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-turvarisk ja selle maandamine

  Pahavara - mis on? Pahavara on eksisteerinud tükk aega; kusjuures esimene viirus loodi 1971. Too viiruse nimi oli Creeper & eesmärk ei olnud sellel halb - tegemist oli lihtsalt testiga, et näha, kas on võimalik teha programmi mis paljundab ennast & saaks teoreetiliselt teha halba arvutisüsteemile (Sellist programmi spekuleeriti 40ndatel juba).  Esimene päris, paha vara loodi 1974, mille nimi oli Rabbit Virus. Seejärel loodi troojaneid ja muud uut pahavara. Minu arvates, esimene suur, kahjustust tekitav pahavara oli "ILOVEYOU" - tegemist oli viirusega mis mõjutas circa 10% arvuteid ümber maailma (internetiga ühendatud) ning kahjud läksid maksma kokku rohkem kui 15 miljardit.  Potentsiaal pahavaral, teha palju kahju maailmale on väga reaalne ja suur probleem, seega kuidas saaks seda vähendada? Tehnoloogia Siin tooks välja eelkõige anti-viirused. Neid pidevalt arendatakse paremaks, kuid üldiselt, on viirused ees anti-viirustest. Anti-viiruseid muudetakse ikkagi selle b
Lisateave

Hacker-HOWTO

  Hacker attitude Kõikide punktidega, peale ühe, nõustun. "No problem should ever have to be solved twice" - tegemist on üpris egoismi täis laetud punktiga, eriti see:  "You have to believe that the thinking time of hackers is precious". Ükski tehnoloogia, lahendus ei ole nii-öelda: "Be all and end all". Tegemist ei ole näiteks  matemaatikaga, kus üks teoreem ongi praktiliselt ainus lahendus. Ajad muutuvad, lahendused vajadustele aeguvad. Keegi ei näe tuleviku seega ei ole võimalik arvestada mis on ja mis ei ole tulevikus relevantne - seega on võimatu arvestada sellega tehes uut lahendust/äppi/programmi.  Basic hacking skills Programmeerimise oskused & keeled selle taga on mõistetavad. WWW, HTML sealhulgas. Inglise keel on dominantne keel sellel alal, ei tea kas seda pidi otseselt isegi välja tooma. Mõistan, et open-source Unix teeb tihti elu lihtsamaks, kuid nagu ma hiljem toon välja, "häkkerile" ei peaks olema see kohustuslik.  Status in th
Lisateave

Kasutavus

  Positiivne näide - Spotify Õpitavus - Peamine funktsioon on laulu otsimine ja siis selle peale vajutamine, et see mängiks. On olemas ka nupp, et lisada laul playlisti - või panna "meeldib" millejärel läheb laul meeldinute laulude alla. Ikoonid on kõik loogilised. Kasutamine on nii lihtne, et praktiliselt ükskõik mis vanuses inimene saab sellega hakkama.  Tõhusus - Kuna tegemist on muusika kuulamis programmiga, ei pea olema see väga "sügav". St, on menüüsi vähe ning kasutamine on lihtsustatud. Üldiselt saad enda asjad tehtud 2 vajutusega, mis on üpris efektiivne.  Meeldejäävus - Muidugi, jäävad kõik need funktsioonid inimesele meelde ka, kuid ei pea kuna seda on nii lihtne kasutada.  Vead - Vigu sellises programmis raske pole teha, kuid on võimalik. Näiteks lisad kogematta laulu valesse playlisti. Saad laulu uuesti lisada enda õigesse playlisti sama asja alt ning minnes playlisti kuhu olid pannud valesti, saad lihtsasti ära võtta selle laulu. Kõik ei pruugi paugupe
Lisateave